Päevast, mil Metsiku avasime, on ümbritsev loodus aina üllatanud ja pakkunud põnevaid kohtumisi. Metsaasukad ei näita end küll igale külalisele, kuid tihtilugu leiame külalisteraamatust vahvaid sissekandeid, mis metsaelanike kohalolu kinnitavad.

Vahel õnnestub meil endilgi kohalikega silmitsi sattuda.

Esimesed tervitajad Savistel olid jänesed, kes suvehakul ilmselt pulmatantsu tehes sissesõiduteel ennastunustavalt ringi hüppasid ja auto saabumist tähelegi ei pannud. Samas läheduses õnnestus suvel ka rebasekutsikate pesakonda silmata, kes kahjuks olid üsna häbelikud ning lähenejaid märgates peitu putkasid.

Talvised ilmad tõid kaasa toreda kohtumise põdraemaga, kes ilmselt oma vasikale hoolega ilmaelu õpetas. Sama paar näitas end meie foto-ja videograaf Mickule ka sügisel, kuid detsembri alguses oli meil au ka isiklikult kohtuda. Nii me siis seisime vastastikku, mina pilte klõpsides ja nemad uudishimulikult vaadeldes.

Kevad tõi kaasa suure soovi teha valmis päris oma matkarada. Nii tore oleks maja uksest välja astudes otse matkarajale sammuda ja loodust siin samas Savistel nautida. Asusime oma valdusi lähemalt avastama ning selgus, et läheduses on oma alalise elukoha sisse seadnud veel üks põnev tegelane - kobras. Tema tegemistest leiab jälgi rabaveerel asuva kraavi pervelt kohe hulgaliselt. Tema on oma usina toimetamisega jäänud meie rajakaamerasse, toimetades peamiselt öösiti.

Ootame Teid külla, et saaksite osa päris oma Metsikutest kohtumistest!